Projektõpe

Mart Laanpere, Kai Pata

Projektõppe põhimõtted

Projektõpet rakendatakse, et liikuda seniselt õppimiselt õpetajate/kooli jaoks niisugusele õppimisele, mis võimaldab õpitut igapäevaelus rakendada. Haridus peaks andma õpilastele oskuse olla aktiivne ühiskonnaliige ning rakendada erinevates valdkondades koolis omandatud teadmisi integreeritult uudsete probleemide lahendamisel koostöös teistega.

Projektõpe põhineb õpetaja ja õpilaste vahelise suhete uuel paradigmal. Õpetaja ülesanne pole niivõrd õpiprotsessi läbiviimine, teoreetiliste teadmiste edastamine, sobivate õpiülesannete ja hindamismooduste rakendamine, vaid õpetajad ja õpilased on õppimisel partnerlussuhtes – õpitava raamistiku paneb paika õppekava, kuid selle sisu planeerimises ja uute teadmiste omandamises osalevad võrdsel määral nii õppurid kui õpetaja üheskoos. Projektid keskenduvad õpilaste huvidele ja vajadustele hoidmaks kõrget sisemist motivatsiooni ja jagamaks vastutust õpiprotsessi eest õpetajate ja õpilaste vahel.

Projekt on ühekordne, pretsedendita, piiratud ressurssidega (aeg, raha) ja täpselt määratud väljundiga ettevõtmine, mis viiakse läbi kas üksi või eelistatult meeskonnatöös.

Projektõppest (project learning) räägime eelkõige kui õppekavaga seotud eesmärgistatud õppimisest õpiprojektide elluviimise kaudu. Projektõppes osaleb kogu klass ning selle eesmärk on võimaldada õpilastel omandada õppekavaga sätestatud teadmisi ja oskusi aktiivsel ning sisemiselt motiveeritud kujul.

Termin õpiprojekt (learning project) seondub ainealaste või integratiivsete õpilaste poolt teostavate projektidega, mis on õppekava välised ja toimuvad näiteks ringitööna või koduse iseseisva töö.

Seega, projektõppena ei käsitleta väljaspool koolitunde tehtavaid individuaalseid loome- või uurimisprojekte, vaid koolitöö raames tehtavaid õpitegevusi, mis viiakse läbi aineid lõimides, näiteks läbiva teema tehnoloogia ja innovatsioon raames, samuti põhikooli ühise “Loovtööna”.

Projektõpe on õpetaja ja õpilaste vaheline ühine õpitegevus, mis seab keskmesse õpilas(t)e huvist lähtuva, kuid kellegi jaoks reaalselt vajaliku projektiteema ja võimaldab arendada innovaatilisust ja loomingulisust, koostööd ja sotsiaalseid oskusi ühendatuna digipädevustega ja annab õpilasele eduelamuse.

Projektõppe ülesehitus erineb traditsioonilisest tunnikavast. Selle asemel, et õpetaja on teadmiste edastaja ning õpilane nende vastuvõtja rollis, tehakse rühmatööd, mille käigus toimub palju intensiivsem omavaheline suhtlemine õpilaste vahel. Õpetaja roll projektõppes on planeerimisprotsessi suunamine, õigete oskusteadmiste ja võtete modelleerimine, rühmatööoskuste kujundamine.

Suur rõhk projektõppes on ühise töötamise oskuste ja strateegilise planeerimise põhimõtete kujundamisel rühmas. Olulise rolli omandavad diskussioon, läbirääkimised ja argumenteerimine.

Selleks, et püstitatud probleeme lahendada, tuleb õpilastele siduda erinevates õppeainetes omandatud teadmisi. Projektõpe keskendub konkreetse teemaderingi sügavuti omandamisele seostatuna reaalse igapäevaelu konteksti. Projektõppe käigus omandavad õpilased uusi käelisi oskusi ja praktilisi kogemusi, mida on kerge transformeerida igapäevaelu situatsioonidesse.

Kõik projektõppe käigus sooritatav on suunatud mingi konkreetse eesmärgi lahendamisele, projekti elluviimisele. Erinevad tegevused (mõõtmine, graafikute joonistamine) on vajalikud suurema projekti elluviimise käigus, ega ole omaette eesmärgiks.

Näited instruktsioonidest, milles projektõpe on seotud uurimusliku õppega

Projekt: *Mürareostus. Kuulake erinevaid hääli. Jälgige graafikul mürataset. Eristage millised tavaelu hääled on kõrvale ebameeldivad. / Leidke Tartu 5 kõige suuremat mürareostusallikat. Koostage tegevuskavad, kuidas neid mürareostusallikaid kõrvaldada või nende poolt tehtavat mürareostust linnas vähendada.

Ei ole projekt vaid uurimuslik ülesanne: *Keskmine kiirus. Leidke kas kooli ees sõitvad autod ületavad kehtestatud piirnorme. / Kasutades kaudseid mõõtmisvahendeid mõõtke ära 100 m lõik kooli ees. Leidke 5 auto keskmine kiirus ja esitage andmed tabeli kujul.

Projektimeetod on rutiinse ja loomingulise töö vahevariant. Projekti teema ja tulem võimaldab loomingut, projekti teostamist saab juhtida projektitöö võtteid kasutades.

  • õpilaste teadmisi ja oskusi tuleb arendada seotuna reaalse eluga
  • õpilased haaratakse kaasa sisemiselt motiveeritud teadmiste omandamise protsessi
  • õpetaja ja õpilaste vahelises  kommunikatsiooniprotsessis õpitakse leidma lahendusi probleemidele
  • vajalik on õpilaste vaheline koostöö, et kujundada välja sotsiaalsete suhete malle ja treenida õpilaste sotsiaalseid oskusi
  • koostöö edendab seeläbi õpilaste vastastikust austust ning mõistmist üksteise vastu
  • kool kui organisatsioon muutub avatumaks ja seotuks ühiskonnaeluga

Näiteid projektõppe rakendusvõimalustest koolis

Projektõpe kui õppeaine

Projektõppe tund planeeritakse õpilaste õppekavasse (fakultatiivaine), selle käigus tegutsetakse aastaringselt konkreetsete integratiivsete projektidega. Projektipõhine hindamine.

Plussid. Õpilased on motiveeritumad, huvi õpitu rakendamise vastu on kõrge, õpilased ei omanda ainult pindmiseid faktiteadmisi. Õpetaja näeb lapse arengut konkreetse projekti õnnestumisest.

Miinused. Kuna aineid õpetatakse meie koolis harilikult üksteisest lahus on integreeritud projektõpet raske läbi viia. Pika projektõppe tsükliga saab edastada vaid väikese osa informatsioonist mida saaks sama ajaga katta tavapärast õpetamismeetodit kasutades. Projektõppe läbiviimine on õpetajale suure energiakuluga ja hindamine on vähem determineeritud ja ajamahukam, raske on õppekava nõudeid täita.

Projektõpe sulandatult ainetundidesse

Õpetaja rakendab konkreetsete teematsüklite õpetamisel lühiprojektide metoodikat vaheldumisi tavapärase õpetamisega. Hindamine toimub testide jm. tavapärases vormis.

Plussid. Õpetaja suudab lühikese ajaga õpetada suure infohulga ja saab selle omandamist kontrollida kui õppetsükkel lõpeb. Õppimine ei muutu igavaks tänu interaktiivsetele projektidele õppetsükli raames.

Miinused. Õpilaste sisemine motivatsioon on lühiprojektide korral madal.

Projektinädal koolis

Projektõppega täidetakse üks õppenädal, mille jooksul tavapärast õppetööd ei toimu. Projektipõhine hindamine

Plussid. Liidab kogu koolipere. Võimaldab suurt ainetevahelist integratsiooni.

Miinused. Planeerimisperiood on ajamahukas.

  • nädala üldtemaatika on välja kuulutatud kooli poolt, kitsama valdkonna valivad õpilased ise
  • iga klass teostab ühe projekti, nädala viimasel päeval tutvustatakse projekti kõigile koolikaaslastele
  • ühe klassiga tegeleb kaks õpetajat – lisaks klassijuhatajale veel üks aineõpetaja. õpetajate paaride moodustamisel võiks püüda kokku panna erinevate tööstiilidega õpetajaid, et üksteiselt koostöö kaudu õppida ja teineteist paremini mõista
  • arvutiklassi kasutamine võimalikult paindlik nii info hankimiseks kui ka oma töö vormistamiseks
  • nädala jooksul õpilastele ka ühine aktiivne tegevus (viktoriinid, võistlused)
  • vilistlaste kaasamine projektinädala tegevusse

Koolidevaheline ja rahvusvaheline projektõpe

Need projektitöö vormid annavad lisaväärtusi digipädevuste arendamise seisukohast:

  • Projektõpe viiakse läbi koolidevaheliselt, suhtlemisel ja projekti elluviimisel kasutatakse arvuteid.
  • Projekti lisaväärtuseks on õpilaste digitaalselt jäädvustatud looming, tulemused jne., mida tuleb arvutite vahendusel jagada.
  • Võimaldab avastada teisi kontekste ja kultuuriruume, näha oma konteksti kõrvaltvaataja pilguga
  • Erinevate rahvaste vahelise mõistmise edendamine, eelarvamustest vabanemine
  • Keeleoskuse arendamine
  • Koolidevaheline koostöö mingi teema raames aitab kaasa õpilaste vaheliste kontaktide loomisele

Projektid jagunevad tegevuste alusel järgnevalt:

Andmekogumise projektid – projekti tulemusel sünnib ühine andmekogum, mida saab edasi kasutada uurimistööde tegemise eesmärgil või probleemi lahendamiseks (nt. keskkonnahariduslikud projektid Tere Kevad, Globe projekt koguvad ühiselt vaatlusandmeid)

Näited Creative Classroom kursuselt:

Arendusprojektid – projekti käigus arendatakse kasutajaid kaasates uus ese või lahendus (nt. protsess, tegevus, keskkond, teenus, toode).

Näiteks õppekasvatustöö arenduslik projekt: seotud kooli igapäevaeluga; toimub tunniplaani raames; toimub mitme klassi osalusel; mõjub positiivselt kogu koolile

Näited Creative Classroom kursuselt:

Loomeprojektid – projekti eesmärgiks on innovaatilised loomingulised lahendused, nt. etendused, näidendid, performance’id, ühisloomeprojektid (nt. üheskoos koostöös kirjanikuga raamatu kirjutamine)

Näited Creative Classroom kursuselt:

Teemapäevad – projektõppe päeva või nädala raames keskse teema valimine õpitegevustele. Oluline, et projekti oleks kavandamise ja läbiviimise faasis kaasatud ka õpilased.

Näited Creative Classroom kursuselt:

Simulatsiooniprojektid – projekti käigus simuleeritakse rollimängu vms. elemente kasutades mingit nähtust või olukorda kas otseselt või kaudselt (väljamõeldud analoogiat kasutades), et seda osalejate seisukohast süvitsi tundma õppida. Õpilased on kaasatud projekti kavandamisse ja läbiviimisse, õnnestumist toetavad reeglid on osaliselt loodud projekti kavandavate õpilaste ja õpetaja koostöös.

Näited Creative Classroom kursuselt:

Mudeldamise projektid – projektis mudeldatakse mingit nähtust või olukorda, mida on raske otseselt vaadelda või mõõta. Mudeli eesmärk võib olla nähtuse/olukorra toimimist demonstreerida (nt. flashmob, robot), kuid mudel võib võimaldada ka korduvate uurimisandmete kogumist probleemi lahendamiseks.

Projektõppe ajaloost

Projektõppe ajalugu algab 20. sajandi kahekümnendatest aastatest, kus hakati arendama järgmisi pedagoogilisi ideid:

  • John Dewey – probleemipõhine õpe

Haridus ei peaks baseeruma rangelt piiritletud teadmiste selgeksõppimisel, vaid inimestele on omane tegevuse ja suhtlemise kaudu õppimine. Teadmiste omandamine on õpetaja ja õpilaste vaheline kommunikatsiooniprotsess, mille käigus õpitakse leidma lahendusi probleemidele. Dewey jaoks tähendab projekt terviklikku eesmärgipärast tegevust, mis aitab kaasa demokraatliku elu edendamisele. Õppimiseks probleemide lahendamise kaudu pakub ta välja kolmeastmelise protsessi: probleemi määratlemine, lahendusstrateegia loomine, lahenduskäigu simuleerimine.

  • William Heard Kilpatrick – probleemõppe rajaja, essee The Project Method” (1918)

Õppimise planeerimisel võiks tugineda laste poolt valitud projektide/probleemide lahendamisele — see haarab nad kaasa sisemiselt motiveeritud teadmiste omandamise protsessi. Kilpatricku filosoofia kohaselt toimub õppimine kõige edukamalt siis, kui õpilased löövad kaasa mõtestatud tegevuses, kus neil tuleb planeerida, kuidas tegevust ellu viia ning mil viisil jõuda soovitud tulemustele. Projektõppe keskmes peaksid olema õpilased ning projekt pakuks õpitavale raamistiku. Kilpatricku järgi koosneb projekt neljast etapist: eesmärgistamine, planeerimine, elluviimine ja hinnangu andmine. Kõigi projektõppe etappide algatamisel peaksid initsiaatoriks olema õpilased mitte õpetaja.

  • “Töökoolide” ideoloogia (1920ndada aastad — Blonski, Markarendo)

Koolis tuleks õhutada õpilaste vahelist kooperatsiooni selleks, et kujundada välja sotsiaalsete suhete malle ja treenida õpilaste sotsiaalseid oskusi.

  • 1960ndatel

Projektõpe taasavastati Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides kui võimalus arendada õpilaste teadmisi ja oskusi seotuna reaalse eluga, edendades seeläbi õpilaste vastastikust austust ning mõistmist üksteise vastu koolikeskkonnas.

  • Kaasaegset projektõpet iseloomustab allolevate põhimõtete järgimine:
  • Soodustada õpilastevahelist ühistegevust, mitte nendevahelist võistlusmomenti
  • Aidata kaasa ainealaste teadmiste ja oskuste integreeritud rakendamisele igapäevaelus
  • Kognitiivse, afektiivse ja käelise tegevuse vormide kombineerimine
  • Rakendusvõimaluste leidmine õpilaste individuaalsetele teadmistele ja oskustele
  • Koolis õpitava sidumine väljaspool kooli toimuvate tegevustega
  • Motiveerida erinevate õppeainet sidumist õppimisel
  • Õpetajatevahelise ja õpilastevahelise koostöö ja motivatsiooni õhutamine
  • Kooli kui organisatsiooni muutmine avatumaks ja seotuks ühiskonnaeluga

Projektõppe toetamine digitehnoloogiaga

Projektõppe strateegiline planeerimine:

  • Projektõppe üldiste eesmärkide ja prioriteetide kujundamine klassis õpetaja ja rühmade poolt
  • Projekti ideede edasiarendamine ja sobivate väljavalimine rühmatööks rühmade ja õpetaja poolt
  • Projekti tegevuste kavandamine rühmade ja õpetaja poolt
  • Projekti täideviimise (osalejad, ajakava) kavandamine rühmade ja õpetaja poolt
  • Projekti käivitamine õpetaja ja rühmade poolt
  • Projekti elluviimine õpetaja ja rühmade poolt
  • Projekti vaheetappide hindamine õpetaja ja rühmade poolt
  • Projekti tulemuste vormistamine rühmade poolt
  • Projekti hindamine õpetaja ja rühmade poolt

Projektitöö üldine raamistik:

Tasuta saab ühe projekti luua https://www.zoho.com/projects/, võib aga kombineerida erinevatest keskkondadest endale sobiva projektitöö keskkonna, milles projekti tegevusi juhtida, jälgida ja jäädvustada ning kus saab teha koosloomet.

1) Projekti algatamine – vajaduste või probleemide piiritlemine, huvigruppide analüüs ja eesmärgi püstitamine;

Selles faasis kasutatakse erinevaid heuristikuid, näiteks kaladiagramm (probleemi ja lahenduse kaardistamiseks) http://www.vertex42.com/ExcelTemplates/fishbone-diagram.html

või probleemi- ja lahenduste puu. Probleemi ja lahenduste kaardistused viiakse omavahel vastavusse ja neid kasutatakse eesmärkide ja tegevuste sõnastamisel.

Huvigruppide analüüsimisel kasutatakse näiteks (ühis)vaatlusi, ajurünnakuid, rühmaintervjuusid ja veebiküsimustikke.

Tulemusi võib seejärel üldistada luues mõistekaarte, järelduskaarte või diagramme. Neid kasutatakse projekti sisulises töös lahenduste loomisel.

2) Eesmärgi planeerimine – projekti lõpptulemuse jagamine väiksemateks kergemini hoomatavateks alameesmärkideks. Kergesti ühiselt kasutatav keskkond eesmärkide planeerimiseks ja jälgimiseks on Trello.com.

3) Ajaplaneerimine – eesmärgi saavutamiseks teostamist vajavate ülesannete loetelu, kestused ja järjekord, seatakse verstapostid. Verstapostidega saab siduda veebikalendri ühise kasutamise. Planeerimisel kasutatakse Gantti graafikut.

4) Ressursside planeerimine – ülesannete täitmiseks vajalike vahendite planeerimine;

5) Kulude planeerimine – projekti eelarve koostamine;

6) Inimressursside juhtimine –  meeskonnaliikmete rollid ja vastutusvaldkondade jagamine;

7) Riskijuhtimine – ohtlike sündmuste tuvastamine, ohu suuruse hindamine, vastumeetmete planeerimine;

8) Integreeritud projektiplaani koostamine – plaani kõik osad peavad olema omavahel kooskõlas. Projektitööks sobivad kõige paremini wiki, blogi või google.drive keskkonna ühisdokumendid ja andmetabelid.

9) Projekti täideviimine ja kontroll, projekti töökoosolekute ja töövormide planeerimine ja läbiviimine, projekti tegevuste ja tulemite järjepidev dokumenteerimine. Näiteks projektipäeviku pidamine blogis, projekti (vahe)tulemite  (nt. disainide näited) portfoolio.

10) Projekti lõpetamine – lõpparuande ja enesehinnangu koostamine.  

Projekti tulemid:

  • Projekti plaan (kirjalik dokument, nt äriplaan),
  • Projekti teostus (tegevused mis toetavad projekti tulemi loomist)
  • Projekti tulem (mingi toode või teenus)
  • Projekti lõpparuanne (kirjalik dokument, mis võrdleb esialgset plaani tegeliku teostuse ja tulemiga).

Ka siis, kui projekt ebaõnnestub (nt projekti eesmärke ei täideta), on projektõpe õnnestunud, sest õpilased peavad analüüsima erinevusi plaani, teostuse ja tulemi vahel ja saavad teha järeldusi, mis võis ebaõnnestumist põhjustada.

Projekti hindamine

  • Projekti strateegilise planeerimise faaside õnnestumise hindamine

Vaheetappide hindamisel jälgitakse saavutamise indikaatoreid (mõõdetavad andmed, mis kirjeldavad, kas olete suutnud projekti edukalt käivitada, tegevused läbi viia, tagada vajalikud vahendid, kinni pidada ajagraafikust, saavutada projektis oodatud tulemused).

Vaheetappides hindamise teostamine aitab projekti käiku vajadusel korrigeerida ja on vajalik eelkõige projektirühma liikmetele, samuti aga ka õpetajale selleks, et jälgida õpiprotsessi kulgu. Vaheetappides võib õpetaja hinnata õpilaste tegevusi, individuaalseid ja rühmasaavutusi.

  • Projekti lõpptulemuse ja pikaajalise mõju hindamine

Paljude projektide tulemuslikkus on hinnatav eelkõige saavutatud eesmärkide kaudu. Projekti hinnatakse nii kvantitatiivsete näitajate (hinded, arvuline aruandlus) kui ka kvalitatiivsete näitajate kaudu (intervjuud, enese- ja rühmahinnangud, eksperthinnangud).

Hindamiskriteeriumid:

  • Arusaadavus, asjakohasus:

Kui selgelt iseloomustas projekti tutvustus projekti eesmärke ja projekti käigus toimuvat?

Kas projekt on sihtgrupile piisavalt huvitav, motiveeriv?

Kas projekt on sihtgrupile vajalik?

Kas projekti tegevused on projekti eesmärkide saavutamiseks otstarbekad?

  • Ülesehitus:

Kas projekti strateegiline planeerimine on loogiline?

  • Efektiivsus ja tulemuslikkus:

Kas projekti käigus kasutati ressursse otstarbekalt?

Kas projekt täitis oma eesmärgi kavandatud ajaga?

Kas projekti tegevused viisid soovitud tulemusteni?

Milline oli projektiga seotud riskide mõju projekti tulemustele?

  • Mõju:

Milline oli projekti tulemuste osa üldiste eesmärkide saavutamisel?

  • Jätkusuutlikkus:

Kas projektiga saavutatud tulemused on kauakestvad?

Kas saab ennustada projekti mõju jätkumist pärast projekti lõppemist?

Enese tegevuse hindamisel projekti käigus võiks õpilane kirjeldada järgmist:

  • Milline oli sinu huvi projektis kaasa lüüa (sisemine ja väline motivatsioon)?
  • Kui vastutustundlikult oled oma ülesandeid täitnud?
  • Kuidas hindad oma osa projekti õnnestumisel?
  • Kuidas hindad oma oskusi projektiga seotud erinevate rollide täitmisel?
  • Millistes projektiga seotud tegevustes arenesid edasi?
  • Millised projektiga seotud tegevused olid sulle liiga rasked?
  • Milline on sinu kõige suurem saavutus projekti käigus, mille üle oled uhke?
  • Milline on sinu rühma kõige suurem saavutus, mida hindad teistest enam?
  • Mida veel?
  1. Alljärgnev on üks näide enese tegevuse hindamise küsimustikust.

Hinda allolevaid väiteid järgmise skaala alusel:

4 – alati, 3 – sageli, 2 – mõnikord, 1 – mitte kunagi, 0 – ei oska öelda.

  • Kas vajasid teiste abi oma mõtete esitamisel? ……
  • Kas hoidsid enda teada ideid, tundmusi, mõtteid ja reaktsioone, mis Sul grupitöö käigus tekkisid? …….
  • Kas Sinust saadi aru? …….
  • Kas oled väsinud ja tüdinud? …….
  • Kas püüdsid juhtimist enda kätte haarata? …….
  • Kas toetasid teisi nende mõtete avaldamisel? …….
  • Kas riskisid vastu vaielda või mõnd täiesti uut ideed esitada? …….
  • Kas oled rahul grupitöö tulemustega? …….
  • Kas Sinu panus tulemuse saavutamiseks oli märkimisväärne? ……..
  • Kas vastutad saadud tulemuste eest?  …….
  • Kirjuta üks omadussõna, mis iseloomustaks atmosfääri rühmatöö valmimisel. ……

Enese ja grupikaaslaste tegevuse analüüsi näited:

Hinda rühmakaaslaste osalemist projekti töös järgmise skaala alusel:

4 – alati, 3 – sageli, 2 – mõnikord, 1 – mitte kunagi, 0 – ei oska öelda.

Toimis kui… Mina ise

Algataja

Julgustaja, toetaja
Harmoniseerija
Koordinaator
Kompromissisobitaja
Infokoguja
Viimistleja
Agressor
Blokeerija
Kloun
Domineerija
Abiotsija
Kaasatulija

Hinda oma rühmakaaslaste osalemist projekti koostamisel järgmise skaala alusel:

4 – väga aktiivselt, 3 – aktiivselt, 2 – passiivselt, 1 – mitte kunagi, 0 – ei oska öelda.

Tegevused Mina ise
Ideede genereerimine, (kaladiagramm)
Probleemipuu
Eesmärgipuu
Projekti tegevuste kavandamine
Projekti ajakava loomine
Projekti vaheetappide hindamine
Projekti vormistamine
Projekti tutvustamine
Projekti lõpptulemuse hindamine

Projektõppe korraldamise probleemid

Projektõppe läbiviimise kitsaskohad õpetajale:

  • Hirm näida rumalana, ülevaade kogu projektiga seonduvast teematikast puudub. Õpilaste avatud küsimustele on raske vastuseid leida
  • Oht sattuda vanemate ja kogukonna kriitiliste märkuste objektiks
  • Õpilased ei omanda projektõppe käigus piisavalt. Oht jätta mõned õppekava teemad piisavalt sügavuti õpetamata. Lõpuks tuleb õpilastel ikkagi üldiste eksaminõuete ja testidega toime tulla.
  • Kui teed üksinda projektõpet oled teistest õpetajatest isoleeritud. Puudub koolipoolne toetus
  • Kontroll õpitegevuse üle võib kaduda – õpilased ei osale aktiivselt, õpilased lähevad ülekäte, õpilased satuvad raskustesse ja te ei suuda neid piisavalt aidata ja motiveerida
  • Pikk ettevalmistusperiood. Pole piisavalt vahendeid
  • Vanematele on keeruline anda tagasisidet millega õpilased parasjagu tegelevad
  • Õpilaste arv klassis on projektõppe läbiviimiseks liiga suur. Raske on teha segarühmi poistest ja tüdrukutest
  • Nooremate õpilastega on raske läbi viia pikki projekte, nad võivad unustada oma projekti peaeesmärgi ja keskenduda detailidele.
  • Projekti eesmärke on raske defineerida
  • Uurimisprojektid ja arutelud võtavad kavandatust pikema aja
  • Rühmatöö ja projekti tulemuste hindamine on keeruline ja harjumatu.
  • Tundub, et projektõpe peab algama ülevalt. Ehk juhtkond peab võtma suuna, et meil on mingi projektinädal – ainete õppekavad ei ole nii seotud – “meil pole ühiseid teemasid”, kõik on rangelt oma aine plaanis kirjas, materjali on niigi palju ja nad ei näe seda võimalust oma tunde sellise (pulli) peale “raisata” – lihtsalt ei jõuta läbida õppekava.

Creative Classroom projekti projektõppe õpistsenaariumid

Advertisements