Trialoogiline õpidisain

Sami Paavola

Trialoogilise õpidisaini (Paavola & Hakkarainen, 2009; Paavola, 2015) eesmärk on tõsta õppimise keskmesse teadmuse (teadmised, oskused, hoiakud, praktikad) sünni erinevad tahud. Õppimise käigus luuakse ja muudetakse teistega jagatavaks nii enda kui ka rühmas või kogukonnas (organisatsioonis) kujunev ühisteadmine. Selline õpidisain aitab kogeda teadmuse pideva edasiarendamise protsessi samme ning sellega kaasnevat loome- ja eduelamust ning innustab õppima.

Digitehnoloogiate kombineerimine traditsiooniliste õpitehnoloogiatega toetab trialoogilise õpidisaini eesmärke: digivahendid ja -materjalid soodustavad teadmusega mingite tegevuste paremat läbiviimist, näiteks aidates kaasa teadmuse ülekandele ja küpsemisele üksiku õppija teadmisest rühma ja kogukonna teadmiseks, võimaldades teadmusel liikuda hõlpsasti ühest esitusvormist ja selle digitaalsest kandjast teise.

Slide1

Trialoogilises õpidisainis olulised põhimõtted on:

Ø  Tegevus organiseeritakse jagatud “teadmusobjektide” (idee, nähtus, reegel, printsiip, eesmärk, teema) ümber. Teadvusta õppijatele õpitegevuse alguses, käigus ja lõppedes üksteisele järgnevate tegevuste eesmärgid “teadmusobjektiga”.

Ø  Tegevuses peab saama “teadmusobjekti” luua ja jagada, ning selle üle ise või üheskoos arutleda ning enese või rühma õppimist refleksiooni kaudu mõtestada.

Ø  Tegevuses peab individuaalse loometöö tulemusi “teadmusobjektiga” edasi kasutama ühistegevustes ja vastupidi. Ükski loodud “teadmusobjekt” ei tohi jääda edasistes tegevustes otstarbeta ja unustusse.

Ø  Tegevuse organiseeritakse nii, et “teadmusobjekt” rikastuks ja küpseks läbi erinevate isikute ja rühmade seisukohtade avamise, eri vaatepunktide/perspektiivide märkamise ja mõistmise, vastavate teamuskogukondade kasutuspraktikate läbi (nt. mida teevad teadmusega ajaloolased või eri kultuurid; kuidas loovad teadmuse loodusteadlased, kuidas kasutavad reegleid keeleteadlased ja keele kasutajad). Igas tegevuse etapis peab tegevusele looma põhjendatud konteksti, mis toetaks just seda “teadmusobjekti” küpsemise astet sooritama.

Ø  “Teadmusobjekt” liigub tegevustes rikastudes ja küpsedes ühest esitusvormist (nt. õppija kirjalik vastus, õppijate ühisarutelu vastuste üle, ühisarutelu salvestise ja märkmete alusel loodud kirjalik koondvastus, erinevate rühmade koondvastustest moodustuv tervikpilt mingist “teadmusobjektist”) teise.

Ø  Erinevate tegevuste toetamiseks kasutatakse erinevaid traditsioonilisi ja digivahendeid, mis aitavad avada “teadmusobjekti” erinevaid külgi (näit. iseseisev vaatlustulemus, ühine andmebaas, andmebaasi alusel loodud diagramm, diagrammi põhjal tehtud järeldused ja üldistused mingi olukorra kontekstis) läbi sobivate ainevaldkonnale omaste praktikate.

 

Advertisements